Tööstuse hinnalangust veavad toiduained ja keemia

Mõlemal juhul on tooraine hinnad oluliselt langenud ning see on kandunud ka toodangu hindadesse. Kerget kasvu näitasid aastases võrdluses kergetööstus ja masinatööstus, kus hinnad olid mullusest veidi kõrgemad, kommenteeris majandusministeeriumi analüütik Karel Lember.

Ettevõtjate hinnaootused on viimastel kuudel püsinud peaaegu muutumatuna. Novembris vastas neli viiest Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud töötleva tööstuse esindajast, et järgneva kolme kuu jooksul hinnad ei muutu - langust prognoosis üle kümnendiku ettevõtjatest, kasvu aga üle viie protsendi vastanutest. Hindade alanemise ootused on suuremad puidutööstuses ja ehitusmaterjalide tootmises.

Novembris langesid ekspordi- ja impordihinnaindeksid aastaga võrreldes vastavalt 3,6 ja 4,4 protsenti. Samas kuises võrdluses muutust hinnaindeksites peaaegu ei toimunud. Aastaga on endiselt enim langenud naftasaaduste sisseveohinnad, nafta maailmaturuhinna languse tõttu. Jätkuvalt olid aastatagusest perioodist madalamad kemikaalide ja keemiatoodete tootmise ning joogitootmise ekspordihinnad. Ekspordihindade suurim kasv oli endiselt turbatootmises, kasvu poolest järgnesid rõiva-, metalltoodete ning masina- ja seadmete tootmine.

Sisseveohindu mõjutasid samad muutused. Naftasaaduste impordihinnad olid 26 protsenti madalamad kui aasta varem. Suurema langusega olid ka kemikaalide ja keemiatoodete ning puidu sisseveohinnad. Hinnad kasvasid nahktoodete, rõiva- ja tekstiilitootmises. 

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad novembris võrreldes eelmise kuuga 0,1 protsenti. Eelmise aasta novembriga võrreldes olid hinnad keskmiselt 1,5 protsenti madalamad. Trend iseloomustab kogu Euroopa Liidu tootmist, kuna kuu varem raporteeris tootjahindade kasvu 28 riigist vaid kaks.